Elu, mille pidin uuesti üles ehitama
Ma olen olnud puuetega inimene juba 2013. aastast. See oli hetk, mis muutis minu elu jäädavalt.
Sellest ajast saadik olen pidanud oma elu uuesti üles ehitama – sammhaaval, uute piiride ja uute võimalustega. Ma elan täna sotsiaalabist, aga olen loonud endale turvalise ja kõigi mugavustega kodu südalinnas. See kodu on minu kindlus.
Mind ümbritsevad mitmed abilised, kes toetavad ja aitavad mind igapäevaelus. Nende kohalolu annab mulle võimaluse olla iseseisev seal, kus mu keha seda enam lubada ei suuda.
Selles, et mu elu on võimalik väärikalt elada, on suur osa ka riigil. Jah, bürokraatiat on palju ja see võib olla väsitav, aga ometi on toetus olemas – ja tänu sellele on mul võimalik hoida oma elu tasakaalus.
See tee ei ole olnud kerge. Kuid see on olnud võimalik. Ja just see on minu suurim võit.
Hinga – ma näen sind ... 