…Armastuse kaal: sõnad ja teod…

Mulle tundub, et mu ema hakkab aru saama: sellest , et mina endaga enam manipuleerida ei lase .

Täna sain oma emalt kirja, mis liigutas mind pisarateni. Ta kirjutas, et mõtleb minule iga päev. Et ta näeb, kui valus on olnud see, mis minuga juhtus – nii mu kehale, hingele kui ka meie suhtele. Ta kirjutas, et ehk olen ma tema peale vihane ja võib-olla tunnen, et ta ei mõistnud mind piisavalt. Ta ütles, et kannab seda valu oma südames iga päev. Mitte süüd, vaid e südamevalu.

Ta kirjutas ka, et ta pole täiuslik, aga on tahtnud mulle parimat. Ja et isegi siis, kui me ei leia teineteisega kontakti või kui sõnad saavad otsa, ei kao tema armastus minu vastu mitte kunagi. Ning et kui ma ühel päeval tahan rääkida – kasvõi natuke – siis ta kuulab. Ilma hinnanguteta. Ilma ootusteta. Lihtsalt emana.

Need on ilusad sõnad. Need puudutasid mind, sest ma tean, et sügaval südames ta hoolib. Aga ma olen õppinud oma elus, et ainult sõnadest ei piisa.Kuulamine ei ole lihtsalt öelda: „Ma kuulan.” Kuulamine tähendab, et kui ma räägin oma valust, siis ei pöörata seda kohe ümber, ei hakata õigustama, ei tehta minu kogemusest põhjust, miks teine inimene ei pea vastutust võtma. Kuulamine tähendab, et mu tunded saavad jääda kehtima. Et neid ei pisendata. Et neid ei pöörata minu vastu.

See on olnud meie suhtes suurim puudujääk. Mitte see, et sõnu poleks öeldud. Vaid see, et need sõnad ei ole kandnud tegusid. Aastaid olen ma tundnud, et minu valu ei ole võetud päriselt tõsiselt.

Kui ma loen oma ema kirja, siis ma tunnen korraga kaht asja. Ühelt poolt liigutab mind see, et ta ütleb: „Minu armastus sinu vastu ei kao kunagi.” Teiselt poolt tean ma, et päris muutus saab tulla ainult siis, kui sõnadele järgnevad teod. Kui kuulamine saab tõeliseks kohalolekuks. Kui minu kogemust ei pöörata enam minu vastu.

Täna olen ma jõudnud kohta, kus ma oskan seda eristada. Ma ei lase enam sõnadel mind pimestada, vaid vaatan, kas nende taga on ka päris teod. See ei ole kibestumus, vaid minu piiride hoidmine.Sõnad võivad olla kaunid. Aga ainult teod näitavad, kas need on tõesed