Kui ma vajasin kõige rohkem oma pere tuge, et tulla välja saatusest põhjustatud tragöödiast, elasin vanemate juures. Mu vennanaine käis seal sageli. Tagasi vaadates meenub see aeg mulle õudusena.
Ta oleks võinud aidata peresuhteid parandada, aga tema käitumine muutis kõik hullemaks. Ta kordas pidevalt, et ma peaksin minema „viha ravile“, kuigi minu sees ei olnud grammigi viha – oli ainult sügav valu, mille oli tekitanud minu enda pere. See oli katse mind maha suruda ja vaikima panna.
Ta ei tundnud kordagi huvi minu tunnete või kogemuste vastu. Ta kuulas vaid mu ema, kes ise kasutas samasuguseid nartsissistlikke mustreid nagu tema.
Üks valus hetk: mu lapsed elasid tol ajal linnas, umbes 70 km kaugusel. Kuna mul on raske liikumispuue, vajan liikumisel abi. Palusin vennanaisel mind ühel päeval laste juurde viia – ta pidi niikuinii mööda sõitma. Kui tal oleks olnud põhjus mitte aidata, oleks olnud aus mulle seda öelda. Aga ta ei teinud seda. Ta sõitis oma autoga samal päeval sinna linna ja jättis mind lihtsalt kõrvale.
Minu pere ei arvestanud mu vajadustega. Nende arvates pidin ma alati tegema nii, nagu neile mugavam oli. Kui ma sellega ei nõustunud, tekkisid tülid. Mu ema kolis lõpuks venna juurde elama, pidades ennast ohvriks. Vend ja vennanaine kuulasid vaid ema juttu ja mina olin nende jaoks nähtamatu – see ongi üks nartsissistliku käitumise mustreid.
Veel üks mälestus: vennanaine tuli meie juurde, et ema endaga kaasa viia. Mina ei saanud mingit selgitust, kuigi ema oli tol ajal minu ametlik hooldaja ja ma vajasin igapäevast abi. Ma ainult nägin, et midagi toimub ja ema viiakse minema. Kui sain aru, hakkasin nutma – see tegi kohutavalt haiget. Kuna mul on raske kõnepuue, ei saanud ma end arusaadavalt väljendada. Kui ma läbi pisarate küsisin, mis toimub, hakkas vennanaine minu peale karjuma: „Mis sa siin kisendad, sinu pärast ema ära lähebki!“
Täna mõistan, et ta viis mu ema minust eemale just seetõttu, et ei olnud suutnud mind oma manipuleerimisega alla suruda. See oli viis, kuidas mind veel rohkem piinata.
Kümme aastat tagasi ei osanud ma näha, kui õel ta on. Aga nüüd näen selgelt. Olen korduvalt pealt näinud, kuidas ta võõraste ees teeb ette võltsi hoolivat nägu, samal ajal kui tegelikult on tema käitumine külm ja julm.
Hinga – ma näen sind ... 