Hingamine ja kõne pärast “õnnetust”
Pärast “õnnetust” olid rääkimine ja hingamine mulle suureks väljakutseks. Logopeed lasi mul harjutada lauseid ühe hingetõmbega, et õpiksin hoidma õhuvoolu ühtlasena ja rääkima kogu fraasi lõpuni. See treenis otse kõne jaoks vajalikke oskusi, kuid kodus oleksin soovinud ka lihtsaid abiharjutusi, näiteks kõrrepuhumist.
Kõrrepuhumine, eriti kui kõrre ots on kergelt kokku pigistatud või ees on kerge takistus, suurendab õhurõhku, aeglustab väljahingamist ja muudab selle teadlikumaks. Selline harjutus:tugevdab kõhu- ja roietevahelihaseid;õpetab õhku doseerima ja säästma;loob rahulikuma ja stabiilsema hingamisrütmi.
Kuigi logopeed valis vaid otsetreeningu – laused ühe hingetõmbega – mõistan nüüd, et kõrrepuhumine ja lausete harjutamine täiendavad üksteist. Kõrrepuhumine annab lihastele ja hingamisele tuge, lausete harjutamine viib selle otse kõnepraktikasse.
Hinga – ma näen sind ... 