Täna veetsime lastega päeva, mis jääb mu südamesse kauaks. See ei olnud lihtsalt ühine söömine – see oli hetk, kus tundsin sügavalt, et mu lapsed on päriselt minuga, siin ja praegu.
Käisime kõik koos „Hansa Tallis“ söömas. Õhkkond oli soe ja kodune, jutud voolasid kergelt ning naer kergitas meie meeli. Ma tundsin end tõeliselt hoituna, õnnelikuna ja rahulolust täitununa – see rahu vabastas mind vanadest mustritest ja andis võimaluse lihtsalt olla.
See oli lihtne hetk, aga samas unustamatu – mälestus, mis jääb hinge helisema ja meenutab, kui oluline on olla koos nendega, kes sind armastavad ja keda sina armastad, ning kuidas tõeline rahulolu võib südame kergendada ja hinge vabastada.
Hinga – ma näen sind ... 