Täna juhtus midagi, mis pani mind taas mõtlema, kui moonutatud võib olla suhtlus lähedastega. Ma kirjutasin sõna „Palun“ …– lihtsalt palvnaa, kuna soovisin ,et ema mu küsimusele vastaks. Selle asemel, et seda võtta heatahtlikult, võttis ta seda sõna kui rünnakut, väites, et ma kamandan teda. See reaktsioon järgnes kohe.
See kogemus näitab, kuidas mõne inimese maailmapilt on nii kitsa filtri kaudu paika pandud, et isegi kõige lihtsam viisakus muutub ähvarduseks. See ei ole mitte ainult valus, vaid ka naeruväärne.
Mõnikord on keeruline leida sõnu, mis peegeldaksid tundeid, ilma et neid moonutataks. Aga kirjutamine aitab. Kirjutamine aitab mõista, kus on piirid, ja kinnitada oma sisemist rahu, isegi kui teised ei näi seda märkavat.
Hinga – ma näen sind ... 