Category: 🧚‍♀️Peegeldused moonutatud peeglis

Peegel ei näita alati tõde. On peegleid, mis moonutavad, hajutavad või varjutavad seda, kes me tegelikult oleme. Need peegeldused võivad panna meid kahtlema oma väärtuses, kõigutada meie sisemist tasakaalu ja luua illusiooni, justkui oleksime väiksemad, kui tegelikult oleme.

Mõnikord seisame silmitsi peegliga, mis ei näita meid, vaid hoopis teise inimese varju – tema hirme, ootusi ja haavu. Sellises peeglis nähtud pilt ei kuulu meile. Ometi võib see jääda meie sisse pidama, justkui oleks see meie enda tõeline olemus.

“Peegeldused moonutatud peeglis” on ruum nende kogemuste lahtiharutamiseks. See on kutse vaadata sĂĽgavamale, eristada tõde moonutusest ning õppida taas usaldama seda sisemist peeglit, mis ei valeta – sĂĽdame ja hinge oma.

…Pisarad, mida ta ei näe…

See vana muster kordus jälle.

Rääkisime emaga telefonis terve tunni. Tema valmistus minema venna poja lõpetamisele – sündmusele, kuhu mu enda vend mind ei soovinud kutsuda. Mina aga püüdsin koguda julgust ja palusin emalt abi. Soovisin, et ta tutvustaks minu blogi ühiselt kogu perele – et ma ei peaks ise, oma raskete liikumis-, nägemis-, kõne- ja kuulmispuuetega, kõiki ükshaaval kätte saama ja neile seletama. Eriti teades, et nende seas ei ole kedagi, kes päriselt oskaks kuulata. Liiga sageli kohtan ma nende seas vaid nartsissistlikke mustreid ja üleolekut.See oleks olnud võimalus emal näidata üles natukenegi empaatiat oma raske puudega tütre suhtes.Aga selle asemel kordus vana valus muster. Ta ei näinud mind. Ta ei kuulnud mind. Ta tegi mulle selle tunni jooksul pisarateni haiget.Need pisarad jäävad talle nähtamatuks. Kahjuks.