Category: 🧚‍♀️Peegeldused moonutatud peeglis

Peegel ei näita alati tõde. On peegleid, mis moonutavad, hajutavad või varjutavad seda, kes me tegelikult oleme. Need peegeldused võivad panna meid kahtlema oma väärtuses, kõigutada meie sisemist tasakaalu ja luua illusiooni, justkui oleksime väiksemad, kui tegelikult oleme.

Mõnikord seisame silmitsi peegliga, mis ei näita meid, vaid hoopis teise inimese varju – tema hirme, ootusi ja haavu. Sellises peeglis nähtud pilt ei kuulu meile. Ometi võib see jääda meie sisse pidama, justkui oleks see meie enda tõeline olemus.

“Peegeldused moonutatud peeglis” on ruum nende kogemuste lahtiharutamiseks. See on kutse vaadata sĂĽgavamale, eristada tõde moonutusest ning õppida taas usaldama seda sisemist peeglit, mis ei valeta – sĂĽdame ja hinge oma.

…”Sa ise ajasid ta närvi” – see on ohtlik mõtteviis…

Süü ümberpööramine: miks ähvarduse õigustamine ei ole kunagi lahendusHiljuti sain emalt kirja, kus ta kirjutas mulle: “järelikult sa ajasid inimese nii närvi, et ta nii käitus.”See lause on ehe näide süü ümberpööramisest. Selline mõtteviis on ohtlik, sest see püüab õigustada ähvardamist ja vägivalla ilminguid, pannes vastutuse kannataja õlule.❌ Mitte keegi ei vääri ähvardamist.❌ Mitte kunagi ei saa kellegi “närvi ajamine” olla vabandus ähvardavale käitumisele.✔ Vastutus on alati sellel, kes ähvardab.Kui lisada veel väited stiilis “sa olid isegi oma venna kirjavigades õiendanud” või “küsi siis endalt, miks inimesed sind ära plokeerivad”, siis need ei muuda fakti. Minu õigusi rikuti ja mind ähvardati. Punkt.Sellised argumendid on klassikalised manipulatsioonivõtted:Fookuse nihutamine – ähvarduse asemel hakatakse rääkima hoopis kirjavigadest. Nad mõtlevad isegi valesid välja, et panna teine inimene end süüdi tundma.Süü ümberpööramine – ohver pannakse tundma, et tema käitumine kutsus vägivalla esile.Vaikima sundimine – viidates, et “ise oled süüdi, kui teised sind väldivad”.Mina ei räägi sellest, kes on süüdi ja kes on süütu. Mina räägin oma kogemusest. Mina ei ähvardanud kedagi. Mina ei tulnud kellegi ukse taha.Kui mulle öeldakse, et ma pean “mõtlema, miks inimesed plokeerivad”, siis näen seda kui katset panna mind häbi ja süütunde kaudu vaikima. Tegelikult on plokeerimine sageli just vältimine – et ei peaks vastutama oma käitumise või sõnade eest.Täna ütlen endale ja kõigile, kes on sarnase mustri sees: süü ümberpööramine ei ole lahendus.Mina ei aktsepteeri enam seda mustrit.