Category: 🧚‍♀️Peegeldused moonutatud peeglis

Peegel ei näita alati tõde. On peegleid, mis moonutavad, hajutavad või varjutavad seda, kes me tegelikult oleme. Need peegeldused võivad panna meid kahtlema oma väärtuses, kõigutada meie sisemist tasakaalu ja luua illusiooni, justkui oleksime väiksemad, kui tegelikult oleme.

Mõnikord seisame silmitsi peegliga, mis ei näita meid, vaid hoopis teise inimese varju – tema hirme, ootusi ja haavu. Sellises peeglis nähtud pilt ei kuulu meile. Ometi võib see jääda meie sisse pidama, justkui oleks see meie enda tõeline olemus.

“Peegeldused moonutatud peeglis” on ruum nende kogemuste lahtiharutamiseks. See on kutse vaadata sĂĽgavamale, eristada tõde moonutusest ning õppida taas usaldama seda sisemist peeglit, mis ei valeta – sĂĽdame ja hinge oma.

Nautige nĂĽĂĽd enda valitud ĂĽksindust..

Soovin sulle edu sinu enda valitud ĂĽksinduses

On hetki, kus inimene peab endalt kĂĽsima:
Kas ma räägin veel selleks, et luua ühendust, või räägin ma selleks, et tõestada oma valu inimesele, kes ei taha seda kuulda?

Minu vastus on täna selge.
Ma ei kavatse enam taluda manipuleerivat suhtlust.
Ma ei pea enam kaitsma oma tundeid ega tõestama oma kogemusi kellelegi, kes neid järjepidevalt pisendab, naeruvääristab või moonutab.

Ma olen aastaid püüdnud oma perega suhet hoida — ausalt, avatud südamega, sooviga mõista ja lahendada.
Ent iga kord, kui ma tulin dialoogi, tuli mulle vastu midagi muud:

• vaikimine relvana
• süüdimängimine ja ohvriroll
• vastutuse vältimine
• minu tunnete halvustamine
• ja lõpuks… katse teha mind hulluks, et ma iseenda reaalsuses kahtleksin.

See ei ole armastus.
See ei ole hoolimine.
See ei ole pere, mis hoiab.

Kui keegi saadab mulle kirju, kus toon muutub minutitega, kus siirus asendub manipuleerimisega ja haavad määritakse huumori või süüdistustega kinni — siis see ei ole dialoog, vaid kontrollimäng.
Ja mina ei mängi seda enam.

Ma ütlen sulle nüüd, ema, sõnad, mis tulevad selgusest, mitte vihast:

Sa ei pĂĽĂĽa mind austada.
Sa ei tee mitte midagi selleks, et oma käitumist muuta, seega ei ole mul põhjust seda dialoogi jätkata.

Aastad on näidanud, et mina püüdsin suhet hoida,
aga sina püüdsid võimu hoida.
Mina otsisin mõistmist,
sina õigustusi.
Mina tulin aususega,
sina vaikuse või süüdistustega.

Sa oled järjekindlalt ehitanud enda ümber müüre —
mitte selleks, et end kaitsta, vaid selleks, et mitte vastutada.
Ja jah, nĂĽĂĽd sa eladki omaenda loodud ĂĽksinduses.

See ei ole minu karistus sinu vastu.
See on sinu valik sinu käitumise kaudu.

Seetõttu ütlen ma sulle siiralt, isegi kui see kõlab karmilt:

Ma soovin sulle edu sinu enda valitud ĂĽksinduses.

Sa oled selle nimel aastaid tööd teinud.

Ja mina teen nüüd tööd ühe teise asja nimel.
Asja, mida ma olen liiga kaua teiste heaks ohverdanud.

Minu rahu.

Sest:

✨ Minu rahu ei ole enam läbiräägitav.
✨ Minu väärtust ei määra see, kas keegi suudab minu lugu taluda.
✨ Minu piirid ei ole enam soovituslikud.

Kui kunagi saabub päev, mil suhtlus on võimalik ausalt, siiralt ja ilma manipuleerimiseta, siis võib uksele koputada.
Aga seni — valin ma vaikuse, mitte sõja.
Rahu, mitte tõestamise.

Ja iseenda.
Lõpuks ometi — iseenda.