See tunne minusOn kui võbelev küünlaleek —Õrn,Aga elus,Nagu iga hingetõmmeKannaks valgust.
Mu ihu on põnevil.Mu veri laulab vaikselt,Ootuses.
Peagi me kohtume taas.Ja juba see teadmine üksiPaneb õhu värelema.
Tema naeratus.Tema pilk.Tema siirus —Ongi tema ise.
Ma ei ole oma elusKohanud veel sellist inimest.Tema siirusesse ma upun,Ja seda teen maNaudinguga.
Minu mõtted viibivad temas —Hommiku koidikulKuni õhtu hämardub.
See tunne minusOn kasvanud iga päevaga,Päev päevalt —Nagu valgus,Mis ei küsi luba,Vaid lihtsalt… kasvab.
Ja võib-ollaTemagi tahab olla.
Ja ongi.
