..Mina ei ole enam see “vaikiv vaip “…

Kui ausus tõlgitakse rĂĽnnakuks – minu piiride hetkViimaste aastate jooksul olen õppinud, kui kallis on sisemine rahu – ja kui sageli tuleb selle eest „maksta“. Mõnikord ei tähenda väärikus mitte valjult rääkimist, vaid rahulikku, selget piiri: “Siit ma enam edasi ei lähe.”See postitus on minu piir. Aus. Valus. Vajalik.—Kui ausus muutub relvaksMinu ema kirjutas mulle hiljuti, pikalt ja detailselt, mis on manipulatsioon – justkui mina seda ei mõistaks. Kirja toon oli õpetlik, mitte dialoogiline. Kuid paradoksaalsel moel sisaldas see kiri ise mitmeid manipulatsiooni näiteid.Ja ma ei kavatse enam neid alla neelata.—1. Emotsionaalne ĂĽlemvõimKui keegi ĂĽtleb: „Ma ei ole manipuleerija ega nartsissistlik inimene“, ent ei vasta mu tunnetele ega vaata korrakski enda sisse, siis see pole aus vestlus – see on enesekaitse rĂĽnnaku kaudu.Kui iga peegeldus sinust saab sinu silmis rĂĽnnakuks, siis ei ole seal ruumi aususele ega kuulamisele.—2. SĂĽĂĽ kaudu survestamineLauseid nagu „mina hoidsin seda peret koos“, „sina pead aitama heastada“ või „mina olen kõik alla neelanud“ ei tasu segi ajada armastusega. Need on vaiksed, kaudsed survestajad – mõjutusviisid, mis loovad minus sĂĽĂĽtunnet, et ma teeksin seda, mida ta soovib.Selline emotsionaalne surve pole hoolimine, see on kontroll.—3. Fookuse moonutamineKui jagan oma tunnet ja saan vastuseks määratlusi, seletusi ja keerutusi, siis see on viis vestlust juhtida, ilma päriselt kuulamata. See on jutt teemast mööda, et vältida kontakti.See on viis hoida võimu, mitte luua ĂĽhendust.See ongi minu piir.Kui kunagi tuleb aeg, mil minuga räägitakse ausalt, ilma eituseta, ilma sĂĽĂĽtundele vajutamata – siis ma olen valmis kuulama.Aga seni… ma seisan enda eest. Ja see ei ole rĂĽnnak. See on vabanemine.